Miks ei võiks Eesti olla maailmas esimene riik, kus kaob maksude deklareerimine, küsis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tänasel pressikonverentsil, kus oli jutuks ameti uus suur siht.
- Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm rääkis täna, et maksuamet alustab juba märtsis esimeste arendustega maksuaruandlusest vabanemise suunas. Foto: Andres Haabu
„Mina elan selle nimel, et Eestis jäävad maksudeklaratsioonid ära esimese riigina maailmas,“ sõnastas ta ise vastuse sellele küsimusele. Niisiis, maksuameti uus suur eesmärk on, et aastaks 2020 oleksid kadunud praegused kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja ettevõtja ning maksuameti vaheline suhtlus piirduks vaid sellega, et ettevõtja kontrollib nutiseadmest, kas tal on maksuasjadega kõik korras. Sisuliselt tähendaks see, et näiteks palkade info jõuaks maksuametisse otse pangaülekannetest ja kaoks palkade ning tööjõumaksude deklareerimine. Ja hoopis maksuamet oleks see, kes koostaks aruandlust ettevõtjale, kas viimase maksuasjadega on kõik korras ning milline on tema tasutud maksude võrdlus keskmise ja näiteks lähemate konkurentide või partneritega.
Tasub teada
Automatiseerimisel on plaan alustada palgaväljamaksetest, kus liigub informatsioon palga saaja kohta ja vastu informatsioon e-arvega maksusumma näol – viimane liigub automaatselt ka riigikassasse. Edasi saab lihtsamini arendada maksustatava dividendi osa – st väljamakse keskselt.
Ka käibemaksu osas on maksuametil plaane, kuid need eeldavad seniste reeglite kohendamist – praegune kassapõhine käibemaksusüsteem ei toeta automatiseerimist, sest iga kvartal tuleb teha ümberarvestus, st deklareerida käive tekkepõhisena.
Praegu on maksuamet faasis, kus hakatakse teenuste põhimõttelist toimimist järk-järgult paika panema. See, kuidas täpsemalt protsess välja näeb, selgub töö käigus. Tõenäoliselt poole aasta pärast oskab amet juba detailsemalt sellest rääkida, vahendas maksuameti pressiesindaja.
Maksuamet toonitas, et vaatab asju kompleksselt, st millised on teiste aruandlusega seotud projektide arengud Eestis.
Allikas: maksu- ja tolliamet
„See nõuab eelkõige mõttemalli, aga ka seaduste muutmist,“ rääkis Helm. Kõige olulisemaks märksõnaks nimetas ta just mõtteviisi muutust. Ta märkis, et esimeste arendustega deklaratsioonidest vaba maksuaruandluse suunas hakatakse maksuametis pihta märtsis, kuid tegemist on tehniliselt väga mahukate arendustega, mistõttu on praegu ajaliseks eesmärgiks seatud ümmargune aastanumber 2020. „Me tahame, et meie juures keegi enam ei käiks,“ võttis Helm kokku deklaratsioonidevaba tuleviku eesmärgi. Ta lisas, et muidugi jääb neile võimalus deklaratsioone täita, kes seda millegipärast tingimata soovivad. „Kes tõesti soovib, toogu kas või põllega andmeid,“ naeris ta.
Helmi sõnul tahab ettevõtja kindlust, et tema maksuasjad on korras. Sestap ei näe ta põhjust, miks peaks deklaratsioonidevaba elu, mis ühtlasi tähendab tihedamat ja nii-öelda reaalajas infovahetust ametnikega, ettevõtjatele kuidagi hirmutav olema.
Maksudeklaratsioonidest vaba tuleviku märksõna on maksuametis „aruandlus 3.0“. See tähendab lühidalt, et andmeid esitab süsteem automaatselt, andmed on standardiseeritud, ettevõtja valib ise, kas sekkub automaatsesse infovahetusse ning lõpptulemusena annab riik aru ettevõtjale, kas viimase maksuasjad on korras, ning pakub ka võrdlust teistega.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.